Blogi

Veebruar 2022 –Kas majanduslangus on tulemasđŸ€”? Mida teeb RahaTreener?

Hei hei. 

SĂ”idan hetkel lastega vĂ”istlustele ja kuidas veel bussiga sĂ”ites aega produktiivsemalt Ă€ra kasutada, kui blogi kirjutades. 

Pean tunnistama, et kohati on kĂŒll selline tunne, et nagu ei tahaks vĂ€ga kirjutada, kuna fookus on investeerimise pealt kadunud tĂ€nu muu informatsiooni ĂŒlekĂŒllusele. Aga sellest kohe lĂ€hemalt


Veebruaris toimunud sĂŒndmused/tegemised:
  • Koolitus Saaremaal
  • JĂ€rjekordne statsionaarne taastusravi
  • Ukraina sĂ”da
  • Diagnoos “Ukraina Ă€revus”
  • Õpilase mure
  • Rutiin segamini
  • Treeningud + vaheaeg
  • Segased ajad turul
  • Inflatsioon

NB! Kui soovid kohe investeerimist puudutava infoni jĂ”uda, siis scrolli alla 😉

Alustame positiivsetest uudistest

Kohe kuu alguses kĂ€isin Saaremaal puhkamas ja koolitusel. Nagu ikka rÀÀgitakse, et Ă”pi oma ala eksperdilt, siis nii ma lĂ€ksin abikaasaga Epp KĂ€rsini koolitusele. Koolituse nimi oli siis “Romantiline nĂ€dalalĂ”pupakett kahele” ja algul kui abikaasa selle jutuga tuli, et vĂ”iksime minna, siis tundus hind minu jaoks ikka pĂ€ris krĂ”be, arvestades, et ostsime osaluse juba novembris, kus olid ka jĂ”ulueelsed vĂ€ljaminekud. Kui arvutasime tĂ€psemalt, mida koolituse hind sisaldas, siis tegelikult oleks teinud sama vĂ€lja, et kĂ€ime eraldi koolitustel ja siis lĂ€hme kuhugi hotelli ööbima. Samas selle nĂ€dalalĂ”pupaketi eeliseks oli see, et olidki kohe vabas keskkonnas ilma stressoriteta ja said vĂ”imaluse teooriat kohe praktikas katsetada 🙂 Koolitusest jĂ€tkub ainult kiidusĂ”nu. Epp on ikka tĂ€ielik professionaal – ei hĂ€bene midagi, mis meie ĂŒhiskonnas tundub omamoodi tabu ja millest tihti peale ei julgeta isegi sĂ”pradega rÀÀkida. 

Iga kuu tuleb investeerida natuke ka endasse ja enda suhtesse.

20220211_144128
20220211_144416

Taastusravi

Peale seda sĂ”itsime ilusti mandrile ja mind visati tee peal maha ning algas jĂ€rjekordne taastusravi. Nii huvitav, et tegelikult oli see mul juba 3. kord taastusravis ja iga korraga lĂ€heb vaimselt ikka palju raskemaks. Just see viibimine seal haigla keskkonnas, kui ise tunned juba ennast peaaegu tĂ€iesti tervena. Nt ei Ă”nnestu mul seal kunagi ennast korralikult vĂ€lja puhata, s.t öösel magada, kuna ollakse kolmekesi palatis ja enamasti satud kokku “huvitavate” inimestega – nt norskajad, kl 7.00 tule ja teleka tööle panijad, öösel tennisemĂ€ngu vaatajad, inimesed, kes ei tea, mis on kĂ”rvaklapid jne. Paneb ikka igakord imestama, kui viisakas mina teiste vastu olen ja kuidas mĂ”ndadele inimestele ei ole ikka ĂŒldse midagi elementaarsest viisakusest teiste vastu rÀÀgitud.

Õnneks taastusravi poole pealt peab ĂŒtlema, et linna peal mind enam kergelt Ă€ra ei tunne. Lonkamisest pole peale viimast kĂŒlastust enam aru saada ja liikumine on tĂ€itsa kerge. Suutsin oma treeningrutiini suhteliselt hĂ€sti paika saada ja jalgade jĂ”ud aina paraneb. NĂŒĂŒd on rutiin nii paigas, et kasutan ka poiste treeningute vahepealset aega selleks, et kĂ€ia 2-3x nĂ€dalas jĂ”usaalis (ettevĂ”tte poolne tasuta boonus).

Lisaks ĂŒks naljakas juhtum, et olin ĂŒkspĂ€ev masaaĆŸi hiljaks jÀÀmas ja jooksin mĂ”ned meetrid isegi bussile. Jooksmine oli kĂŒll edukas, aga pingutuse tĂ”ttu ei pannud tĂ€hele, et valisin vale bussi, mis liikus vales suunas :D. Siis pidin omakorda jalgadele valu andma, et mitte tĂ€itsa massaaĆŸi ajast ilma jÀÀda.

20220219_081228
20220220_132724

SÔda Ukrainas

NĂŒĂŒd selle aasta, suure tĂ”enĂ€osusega, kĂ”ige hirmsama teema juurde: Ukraina sĂ”da. Kui meie Mastermind grupis tuli jutuks sĂ”jaoht Ukrainas, siis minu arvamus oli, et tegu on puhtalt heidutusega ja mingeid tagajĂ€rgi endaga kaasa ei too. JĂ€lgisin turu kĂ€itumist ja hirm turul tundus ilmselge. Lisaks uudistele on vĂ”imalik turu emotsioonidest ja volatiilsusest aru saada erinevate indeksite kaudu, millest tegin ka tĂ€psemad Instagrami postitused. Ise jĂ€lgin neid igapĂ€evaselt ja proovin oma emotsioonid kĂ”rvale jĂ€tta.

Olen vÀiksest peale ajaloohuviline olnud ja olen lugenud palju erinevate sÔdade kohta. MÀletan, et vÀiksena mÔtlesin pidevalt, et kui tuleks maailmasÔda, mis ma siis teeksin. See selleks, aga 24. veebruaril uudiseid lugedes tundus see jutt nagu kuskilt ulmefilmist. Kas tÔesti toimub 21. sajandil Euroopas selline asi? VÔtsin hetke. Teadvustasin enda emotsioone ja sattusin omakorda Àrevusse.

JĂ€rgmised pĂ€evad möödusid uue haiguse “Ukraina Ă€revuse” tĂ€he all. JĂ€lgisin iga tund uudiseid ja pea oli paksult mĂ”tteid ning kurbust tĂ€is. Minu tunded ja Ă€revus on muidugi tĂ€htsusetu arvestades, et Ukrainas sureb iga pĂ€ev tĂ€iesti sĂŒĂŒtuid inimesi. Mina arvan, et Vene ajateenijad, kes saadeti Vene poolelt sĂ”tta, on ka antud olukorras ohvrid. Rahvus ei ole nĂŒĂŒd kĂŒll see koht, kus ĂŒht vĂ”i teist inimest eelistada/maha teha. Iga vĂ€hegi haritud inimene saab aru, et me kĂ”ik oleme infosĂ”ja ohvrid ja isegi meile kuvatakse kallutatud informatsiooni sĂ”jast (mis ei vĂ”rdu muidugi paralleelmaailmaga, mida Vene meedia jagab, et oma rĂŒnnakut Ă”igustada). 

Kurvaks teeb mind muidugi see, et selles infosĂ”jas on palju kannatajaid, sealhulgas lapsed. Olin just treeningut alustamas, kui ĂŒks Vene peres kasvav Ă”pilane pöördus minu poole ja ĂŒtles, et teda jubedalt hĂ€irib teiste Ă”pilaste aktiivne jutt venelaste rĂŒnnakust Ukrainas. Ta tundis ennast otseselt puudutatuna ja oli kurb. Nii me siis alustasime treeningut vĂ€ikese loenguga, kuidas mulle astus ĂŒkskord siniste tossudega inimene kĂ€e peale. Peale valusat kogemust ei muutnud oma suhtumist kĂ”igisse siniseid tosse kandvatesse Ă”pilastesse (keda oli trennis terve hulk). Seletasin Ă”pilastele, et antud olukorda ongi raske mĂ”ista, aga ĂŒldistada ja stereotĂŒĂŒpe luua oleks vĂ€ga vale. Arutasime olukorda ja tundlikuks muutunud Ă”pilane nĂ”ustus sellega ja ĂŒtles teistele, et ega tema pĂ€rast sĂ”da ei kĂ€i. TĂ”in veel enda elust nĂ€ite, et peale oma suurt Ă”nnetust (LOE SIIT) ei karda ma edaspidi ATV rooli istuda, kuigi eelnev kogemus ATV-ga sĂ”ites muutis minu elu tĂ€ielikult. Jutuajamise lĂ”petasime sellega, et muidugi on meil kĂ”igil kurb Ukraina sĂ”ja pĂ€rast, aga oleme siin turvalises keskkonnas ja see teema on rohkem lastevanematele arutamiseks.

Treeningud

Peab ĂŒtlema, et treeningud lastega lĂ€hevad muidu vĂ€ga hĂ€sti. Lapsed on motiveeritud ja treeningud nende jaoks huvitavad ning vĂ€ljakutsuvad. Vaheajal sain olla eriti uhke treener, sest 70% lastest oli 1h enne treeningut kohal ja harjutasid iseseisvalt, et veel paremaks saada. Eriti tore on, kui seda teevad algkooli lapsed, kelle jaoks sportlikud saavutused ĂŒldjoontes ei kaalu ĂŒle ”Angry Birds”-s tehtud uut rekordit. TĂ€itsa uhke tunne oli. Treeningute pikkuse ja efektiivsuse tĂ”stmine on nagu investeerimine, sest sellele jĂ€rgnevad mĂ”ne aja pĂ€rast ka tulemused. Tegu on ikkagi pikaajalise investeeringuga, sest lapsele uusi asju detailselt kuu ajaga selgeks ei Ă”peta.

NĂŒĂŒd jĂ”uame lĂ”puks investeerimise juurde:

Segased ajad turul

Turg on hetkel ikka ĂŒlimalt volatiilne ja suuri kĂ”ikumisi toimub pidevalt. KĂŒll mĂ”jutavad olukorda seis Ukraina sĂ”jas, erinevad sanktsioonid, intessimÀÀrad, sanktsioonide alt vabanevad riigid (Iraani ja Venezuela nafta)  ja aasta alguse prognoositust madalamad tulemused börsil. 

Arvestades, et sĂ”da toimub veel mĂ”nda aega ja sanktsioone ei lĂ”dvendata, siis julgen arvata, et sellest saab kindlasti oma löögi ka Eesti majandus. Kogu majandustĂ”usu aeglustumine vĂ”i koguni majanduslangus kĂ€rbib börsiettevĂ”tete kĂ€ivet ja kasumit. Kui inimestel lĂ€heb kĂ”rge inflatsiooni tĂ”ttu suurem osa palgast esmatarbekaupadele (igapĂ€evaelus tarvilik kaup, nĂ€iteks söök, jook, riided, ravimid, bensiin, hĂŒgieenitarbed), siis tuleb hakata kuskilt kokku hoidma. See omakorda vĂ€hendab nt laenude vĂ”tmist (Coop, LHV – igapĂ€evased kulutused vĂ€hendavad laenumakse vĂ”imet), uue elukoha ostmist/ehitamist (Merko, Nordecon, Hepsor), reisimist (Tallink ja Novaturas) jne. KĂ”ik firmad saavad pihta, kes vĂ€hem, kes rohkem. 

Mida teen mina:
  • Kogun rahalist puhvrit, et langust Ă€ra kasutada.
  • Investeerin dollar cost averaging pĂ”himĂ”ttel. Kuigi minu investeerimishorisont on pikk, siis meeldib mulle ka lĂŒhikeses plaanis vĂ”imalikult rohelisi numbreid nĂ€ha. KĂ”ige madalamat punkti korraga pĂŒĂŒda ei Ă”nnestu peaaegu kellelgi.
  • Investeerin hetkel pĂ”hiliselt III sambasse (isegi, kui minu pensionifond ei tĂ”use, siis tulumaksu tagastusena saan oma 20% kindlalt kĂ€tte).
  • TĂ”stsin oma meelerahufondi suurust (hetkel omame terve aasta jagu sÀÀste. Siin sees ka kogutud puhver). RÀÀgitakse kĂŒll, et raha hoidmine antud olukorras on pigem loll tegu, aga kuna ma ei ole veel leidnud paremat likviidset kohta, siis oma sĂŒdamerahuks hoian seda raha alles.
  • TĂ”stsin sularahavaru oma kodus. NĂŒĂŒd on mul kohe kasutamiseks natuke alla 3000€. Pangas see raha mul nagunii midagi ei teeni ja arvan, et vĂ€ike sularaha olemasolu kodus muudab mind rahulikumaks.
  • Juba enne sĂ”ja algust vaatasin kriitiliselt ĂŒle oma investeerimisstrateegia – tĂ”stan oma panuseid dividendi aktsiatesse. Varem eelistasin pigem kasvuaktsiaid, sest portfell vĂ€ike ja ootasin pigem agressiivset kasvu. Praeguste hindade juures on paljude ettevĂ”tete dividenditootlus ĂŒle 6%. Kui firma dividendimaksed on ka raskel ajal laekunud, siis tundub igati mĂ”istlik osa oma rahast sinna lĂŒkata.
  • Ostan vĂ€lismaa aktsiaid vĂ€lismaa maaklerilt. Kuna Balti riigid on kohe Venemaa kĂŒlje all, siis iga idanaabri tegevus vĂ”ib meie börse liigutada. Töötan vĂ€lja listi vĂ€lismaa aktsiatest, mis mulle huvi pakuvad ja millele Venemaal toimuv eriti suurt mĂ”ju ei tohiks tekitada.
  • Investeerin indeksitesse (lisaks III sambale). 
  • Plaanin investeerida firmadesse, mille pĂ”hiline tulu tuleb kinnisvara rentimisest – arvestades olukorda, et 13.03 seisuga on Eestisse pĂ”genenud 16K Ukrainast (mis on 1,23%) Eesti rahvastikust, siis vajavad kĂ”ik need inimesed endale elukohta. Mis omakorda vĂ€hendab ĂŒĂŒril olevate korterite aru ja tĂ”stab ĂŒĂŒri hinda. Tavaline nĂ”udlus/pakkumise olukord. Usun, et sisserĂ€ndajaid tuleb veelgi. Huvitava artikli sellest leiad SIIT.

Inflatsioon

Oleme kĂ”ik tĂ€hele pannud, et hinnad liiguvad ĂŒpris kiires tempos ĂŒlespoole. MĂ€rkame seda nii tavakaupade kui teenuste kallinemisega. Siinkohal tuleks vĂ”rrelda palgatĂ”usu inflatsiooniga. Kui sul ei ole viimase kahe aasta jooksul palka tĂ”stetud, siis oled kahe aasta inflatsiooni jagu vaesemaks jÀÀnud ja sinu ostujĂ”ud vĂ€heneb. KĂ”ige kergem oma ostujĂ”ust pilt ette saada on vaadata OSTUJÕU KALKULAATORIT. Kui juba aasta alguses olid inflatsiooni prognoosid kĂ”rged, siis Ukraina sĂ”da on seda veelkord tĂ”stnud. VĂ”tame nĂ€iteks suurimad nisu eksportijad (2020 aasta nĂ€itel). Suurim nisu eksportija on Venemaa 37,267,014 tonniga ja tabeli viiendalt kohalt leiame Ukraina (kes ekspordib pisut vĂ€hem, kui Prantsusmaa) 18,055,673 tonniga. Arvestades, et sellel aastal vĂ€heneb nisu tootmine Ukrainas mĂ€rgatavalt. Lisaks Venemaalt eksportitud nisu kogus vĂ€heneb. Euroopa nisu nĂ”udluse rahuldamiseks on vaja seda kuskilt mujalt sisse eksportida ja see omakorda tĂ”stab nisu hinda. Venemaa on tohutult suur toorainete eksportija ja selle kasvĂ”i osaliselt lahtiĂŒtlemise mĂ”ju kestab veel aastaid (juhul, kui ei saada kokkuleppele). KĂ”ige kiiremini mĂ€rkame seda kĂ”ike gaasi ja kĂŒtuse hindades, millest 40% eksporditakse Venemaalt Euroopasse (2021 aastal Vikipeedia andemetel).

Nisu eksportimise vÀÀrtus dollarites (Vikipeedia).

Nisu eksportimien tonnides (Vikipeedia).

KĂ”rge inflatsioon vĂ€hendab nĂ”udlust ja keskpank ĂŒritab inflatsiooni intressimÀÀrade tĂ”stmisega vĂ€hendada. See omakorda vĂ€hendab laenatava raha kĂ€tte saadavust, aga samas peaks inflatsiooni vĂ€hegi taltsutama. JĂ€llegi intressimÀÀrade tĂ”stmine vĂ€hendab nĂ”udlust, mis omakorda vĂ€hendab ettevĂ”ttete tulusust ja lĂ”puks pĂ”hjustab töökohtade kaotust ning jahutab majandust ja vĂ”ib selle koguni langusesse viia. VĂ”ib tekkida kĂŒsimus, mis varaklassid kĂ”ige paremini oma vÀÀrtust kĂ”rge inflatsioonilises olukorras hoiavad vĂ”i koguni kasvatavad?

Allikas: LHV https://fp.lhv.ee/news/newsView?locale=et&newsId=5587988

Õnneks ei ole ma majandusspetsialist ja kĂ”ik on puhtalt minu arvamus, milleni olen jĂ”udnud uurides erinevaid andmeid ja artikleid.

RahaTreeneri portfell

Prortfelli vÀÀrtus 23 343,02€ (01.03 seis)

Balti Aktsiad

Ei teinud mitte ĂŒhtegi ostu. Olin tĂ€itsa jĂ€lgija rollis. Kuna minu kristallkuul pole oma tĂ€psusega hiilanud, siis jĂ€tsin spekuleerimise vahele. Kogun puhvrit ja plaanin mĂ€rtsis natuke juurde osta.

Change

Muutuseid ei ole.

Funderbeam

Muutuseid ei ole.

III sammas

Lisasin 400€ ja plaanin mĂ€rtsis vĂ€hemalt samapalju veel lisada. Loodan, et III sammas liiga kiiresti tĂ€is ei saa. Siis aitab ainult ĂŒks asi – sissetulekute suurendamine.

SÀÀstu protsent

Selle kuu sÀÀstuprotsendiks sai  23,26%. Nu jah. Protsendi viis alla vĂ€ike puhkus (213€), abikaasale ostsime uue telefoni (Ă”nneks tagasihoidliku summa eest saime hea diili alla 600€) ja minu taastusravi tasu (kui Ă”nnetusest on möödas ĂŒle 6 kuu, siis tuleb oma osalus suurem (lĂ€ks 182,7€). JĂ€rgmisel kuul paremini 😉 !

Selleks korraks ongi kÔik. Ma olen tÀnulik, et jÔudsid minu blogi lugema!

Kui sulle meeldis, siis jaga seda oma sĂ”braga ja liitu minu uudiskirjaga 😉 !

Sutsu-frei!

JĂ€tke vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.