September 2021 – Uute IPOde ootuses ja arstidega sehkendamised

Hei Hei! Vabandust, et hiljaks jäin 🙂

Taastumine ja arstid (treening)
Uuesti omas kodus
Segased ajad Ignitis’ega
Lotopileti müük
IPOde ootuses (raha vabastamine)
Mastermind grupp

Septembrikuus kõik on uus. No tegelt oleme ausad, ei ole ikka küll. Olen vanematekodus hoogsalt taastunud ja proovin juba ilma karkudeta ringi liikuda. Paar ööd saime ka juba abikaasaga kahekesi enda korteris ööbida. See oli nii mõnus ja kirjeldamatult hea tunne. Saime isegi liftiga sõita 2. korrusele, mida siiamaani, 8 korteriselatud aasta jooksul, pole kasutanud 😀 Siiamaani oleme ainult kirunud, et mille eest me küll liftimaksu maksame (~1.5eur/kuus).

Keha on juba ka täitsa heas toonuses ja kaalu võtan ka suhteliselt hoogsalt juurde (kaotasin peale õnnetust -13kg). Oktoobrikuu eesmärgiks on võtta 3kg juurde. Nüüd tuleb ainult raskuseid tõsta 😉

Enne õnnetust olin täitsa terve inimene ja arstide abi üldjoontes vaja ei läinud. Nüüd, kui perearsti on pidevalt vaja, siis tunnen, et on viimane aeg perearst välja vahetada. Pidevalt on probleemid vajalike saatekirjade väljakirjutamisega ja küsimustele vastamisega. Eks Eestis on suur üleüldine probleem ka selles, et enamus perearstid on pensionärid, kes ei oska paljusid asju enam kaasaegselt arvutis teha. Paljudele minu küsimustele on vastus tulnud “Ma ei tea” või “Mina ei oska seda küll teha”. Selle asemel, et kirjutada vajalikele protseduuridele saatekirju, on vaja perearstil lihtsalt pläkutada maast ja ilmast ja üldiselt lõppeb kõne nii ära, et abi ma lõpuks ikkagi ei saanud. See on nii masendav. Lisaks on tema põhivabandus, et kuna trauma oli suur, siis tuleb lihtsalt aega anda, et küll ajaga kõik korda läheb. No olgem ausad, et ikka ei lähe küll paljud asjad korda, kui mul on nt sisemiselt põlv katki vms. Lihtsalt aeg ja minu taastumine venib ja venib. Tahaks juba ruttu terveks saada hilisemate komplikatsioonideta. Enne õnnetust küll imestasin, et paljud kirusid enda perearste ja mina veel kiitlesin, et mul on küll vedanud, aga tegelikult nagu ma enne mainisin, siis olin üldjoontes terve inimene ja perearsti abi ei vajanud. Tänu sellele tegelikult ei osanud ma anda õiglast hinnangut tema kohta. Lisaks kuna minu üks põlv ei lähe ikka veel sirgeks, sain suure veenmise peale saatekirja kirurgile. Väikelinna kirurgi juures pidin tükk aega läbi rääkima, et lisaks hüppeliigesele ka põlvest pilti saada, kuid kahjuks see ei õnnestunud. Vahel jääb mulje, et pead ise oma probleemiga väga hästi kursis olema, et vajadusel arsti suunata. Sest ikkagi ainult sina tunnetad oma keha kõige paremini.

Nüüd kuu lõpus läbi tutvuste pääsesin ühe päevase etteteatamisega dr Mihkel Mardna juurde (Eesti parim ortopeed sportlaste seas), kes juba ülevaatamisel arvas, et parem põlv vajab suuretõenäosusega uuesti operatsiooni. Ilmselt on kellelgi midagi varem kahesilma vahele jäänud, aga eks täpsem info selgub peale MRT tegemist.

Pean ütlema, et taastumine on mänginud palju ka minu motivatsiooniga. Mõni hetk on motivatsioon ikka väga madal, mida põhjustab väsimus ja tagasilöögid. Lubasin ju suure suuga teha Eestis pakutavate elukindlustuste võrdluse. Kahjuks pidin selle natuke edasi lükkama, sest ei suutnud lihtsalt tühja teksti lugeda. Samuti arvatakse, et mul on praegu palju vaba aega, kuid tegelikult võtavad juba kõik tegevused karkudega 3-4x kauem aega. Nt kasvõi lihtsalt ühest toast teise liikumine, riide panemine või duši all käimine jne. Vaatad kella ja juba jälle 1h päevast möödas :O .

Lisaks avastasin siin hiljuti podcastide maailma ja leidsin uut väärt kuulamist: Blondcast. Eriti pani mõtlema 10. osa “Sõbrad”. Meiega juhtunud õnnetus on hästi välja toonud, kes on ikkagi meie õiged sõbrad. Kui õnnetus juhtus, siis minu isa helistas läbi minu parimad sõbrad ja informeeris neid meie olukorrast. Muidugi mainides, et annan ise teada, millal mind lõpuks segada võib ja olen suuteline vastama.

Kohe kui andsin sõpradele märku, et olen jälle suhtlemiskõlbulik, joonistus välja, millised sõbrad jäävad sinuga ka rasketel hetkel ja kes lihtsalt formaalsusest uurib, kuidas sinu tervis on või näiteks on ka huvitav lause “öelge julgelt, kui teil mingit abi vaja on”, aga tegelikult kui pöördud lõpuks ja palud midagi, siis on inimesed järsku kadunud. Aga eks elu ongi selline ja ilmselt tuleb siin jälle teha väike nö. “sorteerimine”, kellega koos edasi liikuda.

Üllatav oli veel näiteks ka see, et kui väike Eesti ikkagi on ja kui kiiresti jutud levivad. Nt. üks minu pereliige oli nädal peale õnnetust laeval ja seal olles kuulis, kuidas kaks töötajat rääkisid meie õnnetusest. Tundus meie jaoks täiesti uskumatu, aga tore on, kui inimestel on peale covid’i ja ilma veel millestki rääkida. 🙂 siin oleks veel palju huvitavaid näiteid tuua, kuidas jutud inimeste vahel liiguvad, aga siis ilmselt mu blogipostitus nii pea ei lõppeks 😀 kui eelmise loo puhul oli info vähemalt õige, mida omavahel arutati, siis nt üks kõige naljakam lugu, mis me kuulsime oli see, et meie õnnetus toimus Itaalias (tegelikult olime Kreekas) ning sama lugu sisaldas ka seda, et ma olin Tartu haiglas (tegelikult olin PERH-s) 😀 täiesti mööda ikka.

Septembris avastasime veel, et Santorini politsei on väga laisk ning kogu Kreeka politsei süsteem on lõunamaale kohaselt väga aeglane. Helistasin Santorini politseile ja kuigi robot kohe alguses väitis, et nad räägivad ka inglise keelt, ei saanud ma neilt ühtegi vastust meie uurimise kohta. Kui liiga palju küsima hakkasin, siis lõpetati kõne lihtsalt ära :D. Enam ei jäänudki muud üle, kui pidin Eesti ametnikega Kreekas ühendust võtma, kellele on neil kohustus vastata. Selgus teadaolev tõsiasi, et lõunamaades need uurimised väga kiiresti ei käi :D. Vahele võib tulla kohe mitu “siestat”. Ametnik hoiatas meid, et uurimisega läheb tavaliselt pikalt ja turistid on ka peale 2 aastat saanud kohtukutse.

Mis tähendaks, et antud juhul peaks tegema nagu Veerpalu ja enam Kreekasse minna ei saaks :D. Teine võimalus on, et asi vaikitakse sujuvalt maha. Kohati on hirmutav, et 1-2 aasta pärast võib tulla ATV arve.

Aga lõpuks jõudsime investeerimiseni 😉

Balti aktsiad – Ostsin juurde Ignitis grupi aktsiaid. Ost langes ikka väga valele ajale, sest järgmisel nädalal tuli välja, et Leedu regulaatorid töötavad välja eelnõu, mis vähendaks Ignitise võrgutasude pealt teenitavat tulu. See saatis aktsia koheselt langusesse. Kuna olen saanud palju kõrvetada aktsiate müügiga, millesse usun, siis hetkel on veel Ignitis minu portfellis alles. Eks ootan nüüd 15. oktoobrit, millal avalikustatakse regulatsiooni suurus.

Väikese summa eest soetasin ka Siauliai panga aktsiaid juurde.

Rohkem sellel kuul oste ei teinud. Olen uute IPOde ootuses ja turg on hetkel langustrendis. Ehk hoian 30% portfellist rahas, et võimalustest kinni haarata.

Pildil mina ootamas 15.oktoobrit, millal avalikustatakse Ignitise regulatsiooni suurus

WKHS oma lotopiletist sain lõpuks lahti. Võtsin vastu päris kibeda kaotuse (-39%). Õnneks tegin õigesti ja ei hakanud uut “Short Squeez”i ootama. Tänaseks oleks kaotus juba -55% :O.
Change-s muutuseid ei ole.
Krüptos muutuseid ei ole. Ootan, millal BTC lõpus 100K-ni jõuab 😀
Funderbeamis muutuseid ei ole.
III sammast hakkasin ka hooga täitma. Hetkel on tehtud püsikorraldus hädise 25 euroga/kuus, aga plaanin ikkagi samba veel hoogsamalt täitma hakata. Maksimaalselt ma seda täis panna see aasta küll ei suuda, aga annan endast parima, et sinna ikkagi võimalikult palju raha koguneks. Üks põhjus, miks ma sinna hetkel palju raha panna ei saa on muidugi see, et olen ikka veel haiguslehel ja haigusrahad on 70% palgast.

Mastermind grupp – Haldan kahte investeerimisalast gruppi. Üks on koos sõpradega tehtud, sest huvi tekkis neil suur ja koos on ka neil kergem alustada. Teine grupp koosneb suuremas osas anonüümsetest investeerijatest, kellega olen kokku saanud instagrami kaudu.

Eriti hea meel on mul anonüümse mastermind grupi üle. Grupp on leidnud oma hingamise ja osalejad algatavad päris aktiivselt uusi teemasid.

Sõprade grupile proovin ka hoogu sisse lükata, sest kohati on osalised liigselt minu infole toetuvad ja kas ei taha või ei oska uusi teemasid algatada. Muidugi on mul hetkel käes ka suhteliselt palju vaba aega ja teistelt ma kindlasti endaga sama suurt panust ei oota.

Kellel tekkis nüüd küsimusi, mis see mastermind grupp ikkagi on, siis sellele vastab ilusti Kristi Saare blogipostitus.

Treeningud – Südant soojendab, et lapsed ja ka lapsevanemad ootavad mind väga tagasi. Mul endal ka juba kipitab võimalikult kiiresti tööle tagasi saamisega. Kodus passimine ei ole ikkagi minu teema ja vajan pidevalt aktiivset teostust.

Seoses sellega olen enda treeningutes järgmise käigu sisse lükanud. Mitte, et varem oleks madala käiguga sõitnud, vaid järgmised käigud ei läinud lihtsalt sisse (taastumise käigus ei tohtinud suurte koormustega treenida). Nüüd saan koormust tasakesi tõsta ja olen selle üle siiralt õnnelik.

Hoidke tervist ja kohtume juba varsti 😉